Ristiisa

„Te lähete kohtusse ja ootate kuid. Te kulutate raha advokaatide peale, kes teavad ülihästi, et teid tehakse lolliks. Te võtate vastu otsuse kohtunikult, kes on müüdav nagu viimane tänavalibu … Ent kui te oleksite tulnud minu juurde, oleks mu rahakott olnud teie käsutuses. Kui te oleksite tulnud õigust nõudma minu juurde, nutaksid need jätised, kes teie tütre ruineerisid, täna juba kibedaid pisaraid. Kui niisugune aus mees nagu teie mingi õnnetuse läbi endale vaenlased hangiks, muutuksid need minu vaenlasteks. Don Corleone tõstis käe ja osutas sõrmega Bonasera peale: „Ja uskuge mind, nad hakkaksid teid kartma.““2019. aastal möödub legendaarse „Ristiisa” esmailmumisest 50 aastat. Juubeliväljaandele on eessõna kirjutanud Andres Anvelt.***„Maffia on sama palju filosoofia kui ühiskondlik kooslus. See filosoofia õigustab Maffia liiget, kui too sooritab kuritegusid ja isegi tapab, jättes talle arusaama, et see, mida ta teeb, on ainuõige ja vajalik nii tema kui ka teiste „tema ühiskonna liikmete“ jaoks.Sellisest filosoofiast jutustab Mario Puzo „Ristiisa“. Ta ei õigusta, ei süüdista, vaid talle omapärase neutraalsusega paneb meid põnevusega jälgima seda kaasahaaravat Sitsiiliast väljarännanud Maffiaperekonna saatust kauges Ameerikas. Kas kohaneda ise või kohandada keskkonda, selles on küsimus.“Andres Anvelt